Head tõlget on lihtne halvast eristada – see „voolab“ hästi, kasutatud on sobivat keelt ja tundub, nagu oleks see sihtrühmale kirjutatud. Kehv tõlge võib seevastu olla täis grammatikavigu, sisaldada lauseid, mille tähendus on kadunud, ning tunduda lugejale kohmakas. Mis on aga hea tõlke saladused? Teemat lahkab lähemalt tõlkebüroo Eiffel.
Ilmselgelt on globaalses kontekstis arvamused erinevad, sest mängu tulevad ka kultuurilised tegurid. Siiski on teatud põhielemendid, millega enamik inimesi ja spetsialiste halva tõlke osas nõustub.
Tõlkija
Hea tõlke teostamiseks on vaja ennekõike kogenud ja oskuslikku tõlkijat. Milline aga on hea tõlkija? Nõutavad oskused jagunevad laias laastus kahte kategooriasse: tõlkimine ja kirjutamine. Algmaterjali mõistmisest ja tõlkimisest üksi ei piisa – tõlkija peab olema ka oskuslik kirjutaja, kui ta soovib tõlgitud teksti hästi edasi anda, algmaterjalist samas tugevalt kinni hoides. Häid tõlkijaid leiab nii tõlkebüroost kui ka vabakutseliste seast.
Sihtrühma mõistmine
Edasi tuleb tõlkija arusaam sihtrühmast ja selle vajadustest. Romaani tõlkimine on väga erinev (näiteks) sotsiaalmeedia reklaami tõlkimisest, mille puhul on soov, et lugeja selle nägemise järel midagi teeks (reeglina midagi ostaks). Nendel juhtudel on hästi õnnestunud tõlke määratlus erinev. Hästi tõlgitud romaan austab suurema tõenäosusega originaalteksti kui tõlgitud reklaam, mis võib soovitud tulemuse saavutamiseks originaalist vägagi erinev olla. Ent neid mõlemat võib ja saab pidada heaks tõlkeks, kuigi tõlkija lähenemine – vahet pole, kas ta töötab tõlkebüroos või on vabakutseline – tõlkimisele võib olla väga erinev.
Sama kehtib kõige tõlgitava kohta – alates juriidilistest dokumentidest kuni luuleni.
Nähtamatu tõlge
Nagu eespool mainitud, on heale tõlkele omane ka see, et see oleks sihtrühmale loodud. Asjaolu, et see on tõlge, ei tohiks seejuures olla nähtav ega arusaadav. Ent seda ei olegi alati kuigi lihtne saavutada.
Inimlik puudutus
Kuigi tõlketehnoloogia on tänaseks üsna kaugele jõudnud, on inimese sekkumine tõlgete toimima panemisel endiselt hädavajalik. Tõlketööriistad võivad muuta tõlkimise kiiremaks ja õigel kasutamisel ka täpsemaks. Ent masintõlge ei suuda siiski veel võistelda oskuste ja nüanssidega, mida lihast ja luust tõlkijad valdavad.
Professionaalne tõlge
Professionaalset tõlget reguleerivad tõlkebüroode jaoks mitmed kvaliteedistandardid, mis on piirkonniti ja valdkonniti erinevad. Tõlketeenuste puhul on Eestis (ja Euroopas) peamiselt kasutusel järgnev kvaliteedistandard.
ISO 17100:2015
ISO 17100:2015 sätestab põhiprotsessid, ressursid jm aspektid, mis on vajalikud kohalduvatele spetsifikatsioonidele vastava kvaliteetse tõlketeenuse osutamiseks. Antud standard töötati välja aastaid tagasi ja täna ei hõlma see näiteks masintõlkega seonduvat järeltoimetamist.
Tõlketeenuse pakkujad (reeglina tõlkebürood) saavad ISO 17100:2015 standardi võtta kasutusele selleks, et näidata/tõestada oma protsesside ja ressursside toimivust. See võib klientidele ja potentsiaalsetele klientidele ettevõtte teenuste vastu suuremat usaldust pakkuda.
Samas ei ole standardi omamine tõlkekvaliteedi tagamiseks veel kindel garantii, sest standardist tuleb kõigil osapooltel 100% ka kinni hoida. Ning seal, kus on inimesed ja reeglid, juhtub ka nende (teadmatut) eiramist.
Ilukirjanduslik tõlge
Iga lugeja hindab teose kvaliteeti oma kriteeriumide alusel. Siiski on mõned tõlked, mis paistavad silma. Hiljuti kuulutas romaanikirjanik Gabriel Garcia Marquez peale kolme aastat ootamist, kuni Gregory Rabassa tema raamatu „Sada aastat üksildust“ tõlke valmis saab, tõlke originaalist paremaks. Vaevalt saaks kirjanduslikule tõlkele osaks langev kiitus palju suurem olla…Originaaltekstile truuks jäämine, tagades samas tõlkele algtekstiga võrreldava stiili ja voogavuse, on keeruline. Väga-väga keeruline.
Ametlike kvaliteedistandardite osas võivad ilukirjanduse tõlkijad või ilukirjanduse tõlkimisega tegelevad tõlkebürood taotleda mistahes kvaliteedistandardeid ja need ka omandada. Ent mis puudutab arvamusi selle kohta, kas nende tehtud teose tõlge on hea või mitte, siis on see suuresti ikkagi iga lugeja otsustada.